Skiplinks

  • Tekst
  • Verantwoording en downloads
  • Doorverwijzing en noten
Logo DBNL Ga naar de homepage
Logo DBNL

Hoofdmenu

  • Literatuur & taal
    • Auteurs
    • Beschikbare titels
    • Literatuur
    • Taalkunde
    • Collectie Limburg
    • Collectie Friesland
    • Collectie Suriname
    • Collectie Zuid-Afrika
  • Selecties
    • Collectie jeugdliteratuur
    • Basisbibliotheek
    • Tijdschriften/jaarboeken
    • Naslagwerken
    • Collectie e-books
    • Collectie publiek domein
    • Calendarium
    • Atlas
  • Periode
    • Middeleeuwen
    • Periode 1550-1700
    • Achttiende eeuw
    • Negentiende eeuw
    • Twintigste eeuw
    • Eenentwintigste eeuw
Kuenta pa kaminda (2010)

Informatie terzijde

Titelpagina van Kuenta pa kaminda
Afbeelding van Kuenta pa kamindaToon afbeelding van titelpagina van Kuenta pa kaminda

  • Verantwoording
  • Inhoudsopgave

Downloads

PDF van tekst (1.11 MB)

Scans (0.37 MB)

ebook (2.81 MB)

XML (0.22 MB)

tekstbestand






Genre

proza

Subgenre

verhalen


© zie Auteursrecht en gebruiksvoorwaarden.

Kuenta pa kaminda

(2010)–Pierre Lauffer–rechtenstatus Auteursrechtelijk beschermd

Vorige Volgende
[pagina 25]
[p. 25]

Palu di tamarein

Pa di tantu be Tida a kokochá den su pidasitu kurá tras di su kas i bari blachi seku di e palu grandi di tamarein.

‘Esta porkeria’, e tabata kik, ‘e blachinan akí ta susha tur kaminda. Ta tur dia t'e mesun fishi di araña. Ta ki dia mi ta haña un alivio?’

Mani, e karpinté ku tabata traha den su kurá djis pabou di Tida, a kuminsá sagudí kabes ora el a tende Tida ta papia. Den su mes e di: ‘Uza bo sintí. Kap e palu ei. Anto mi no tin mester di tende e mesun historia tur santu dia.’

‘Che, esta porkeria’, Tida a sigui bati bai ku su boka sin djente. ‘Mi ta bira loko. Logá di mi sinta sosegá, mi tin ku bari kurá den mi biyesa.’

Mani no por a wanta mas. El a buta su skaf un banda i yega na kurá. ‘O, Ma Tida’, el a grita. E bieu a lanta su kurpa krekeché i weta e kara sodá di su bisiña na tranké. Mesora Tida a kuminsá informá kon ta ku salú di Mani su kasá ku su yunan. Mani di kuné ku tur ta bon, pero ku e tabatin gana di papia riba e palu di tamarein.

‘Ai, mi yu’, Tida a sklama, ‘doló ta kaba ku mi. Mi ta mata mi kurpa tur dia pa bari kurá. Tin be mi ta sinti mi kabes ta bira. Siman pasá dòkter a duna mi poko pulchi. Pero nan no ta yuda mi ku nada.’

‘Tende un kos akí. Ma Tida’, Mani di kuné, ‘e solushon ta masha simpel.’

‘Bo konosé un bon dòkter antó, ku mi por bai purb'é?’

‘Mi ke men e palu di tamarein.’

‘Ahan, sí, e tamarein. Mi tin ku bari tur dia aki tras.’

‘Mi tin un hacha grandi’, Mani a kuminsá splik'é. ‘Si Ma Tida ke, mi ta kap e palu.’

‘Hesusei, nò, mi yu. No papia mi e kos ei. Mi tin setentikuater. Pero mi no tin purá di muri. Bo no sa ku un hende ta muri den bo famia, si bo kap un palu grandi? Nò, shon Mani, esei sí ku nò.’

[pagina 26]
[p. 26]

‘Anto Ma Tida tin ku sigui bari te dia rosea kaba. Ta Ma Tida mester sa.’

Tida a keda mira Mani i puntr'é ku no tin otro moda di hasi.

‘Esei tin sigur’, Mani a kontestá. ‘Nos por kita kaska di e palu. Anto e ora ei e ta para muri pokopoko.’

‘Kuantu ta dura?’

‘Un kuater luna. Kisas sinku.’

Tida a drei wak e tamarein i tapa su boka ku su man. Mani a keda spera ku pasenshi. El a komprondé ku Tida lo tabata pensa riba tur e mil i un kosnan ku por kousa un hende su morto: habri parasòl den kas, drumi riba mesa, drei un stul riba un pia, pargata bok'abou... Probablemente Tida lo tabata konsiderá morto di un palu e kousa di mas serio.

Despues di un ratu Tida a bira kara i kontestá: ‘Mi ta kere ku esei sí por. Te ainda mi no a tende ku kitamentu di kaska di palu a kousa morto di ningun hende. Bo por hasié pa mi, shon Mani?’

Mani a grita hari: ‘Klaro, Ma Tida, mesora.’ El a bai kue su machete i den ménos ku mei ora el a kita kaska di e palu di tamarein te na un altura di dos meter for di suela.

A pasa dos siman. E palu a keda biba ketu. Tida a kuminsá duda den loke Mani a bisa. Pero despues di un luna el a nota ku pokopoko e blachinan a kuminsá seka.

E tamarein ta muri, Ma Tida a pensa ku sustu den su kurason. Mani tabatin rason. I Ma Tida a kuminsá bira tristu, pasobra aki poko dia lo e no tabatin okashon di bari blachi seku mas.

Despues di tres luna e palu a keda limpi limpi. Tida tabata sintá den su stul di zoya, mirando e palu di tamarein muriendo. I e tabata skucha e paranan ku tabata kanta den e ramanan seku. E bieu a haña masha straño ku un palu asina grandi por a muri asina ketu, sin saka ningun zonidu.

Awor sí Tida a kuminsá preokupá i e no tabata papia muchu mas.

[pagina 27]
[p. 27]

‘Mai no ta sinti Mai su kurpa bon?’, su yu muhé Irena a puntr'é.

‘Mi n' sa’, Tida a kontestá ku stèm débil, ‘mi ta sinti un kos masha straño den mi kabes.’

Sinku dia despues Ma Tida a pasa pa mihó bida. Ora Mani a tende e notisia di morto, a drent'é un miedu. El a purba diskulpá su mes bisando Irena: ‘Mi no tabata sa ku asina ei tambe bo por kousa un hende su morto.’

‘Ai, shon Mani’, Irena a trankilis'é, ‘no laga e kos preokupá bo. Dòkter a bisa mi ku masha tempu kaba Mai tin ferkalk den kabes. Un bena a rementá den su kabes. T'esei a but'é muri. Keda bo tur trankil.’


Vorige Volgende

Footer navigatie

Logo DBNL Logo DBNL

Over DBNL

  • Wat is DBNL?
  • Over ons
  • Selectie- en editieverantwoording

Voor gebruikers

  • Gebruiksvoorwaarden/Terms of Use
  • Informatie voor rechthebbenden
  • Disclaimer
  • Privacy
  • Toegankelijkheid

Contact

  • Contactformulier
  • Veelgestelde vragen
  • Vacatures
Logo DBNL

Partners

Ga naar kb.nl logo KB
Ga naar taalunie.org logo TaalUnie
Ga naar vlaamse-erfgoedbibliotheken.be logo Vlaamse Erfgoedbibliotheken